b) Jalakäija tohib minna üle sõiduradasid eraldava piirde.
Järgmine küsimus
Märgi iga vastusevariandi juurde, kas see on õige või vale!
a) Jalakäija tohib maanteed ületada igal pool.
1/7
Kus kohas tohib jalakäija ületada
teed 2+1 ja 2+2 maanteedel?
LS § 24 ja 26 reguleerivad jalakäija teeületust.
Jalakäija tohib ületada sõiduteed käigusilla või -tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu või ristmikul.
Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.
Jalakäija ei tohi ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire.
2+1 ja 2+2 teede keskel olev piire täidab ka jalakäijate piiramise eesmärki. Kohas, kus on piire, teed ületada ei tohi. Kui piirdel on katkestus, siis võib.
Lukusta vastused
Vale
c) Jalakäija tohib teed ületada igal pool, kus nähtavus mõlemas suunas on hea.
d) Jalakäija tohib ületada sõiduteed käigusilla või -tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu või ristmikul.
Õige
e) 2+1 ja 2+2 maanteedele paigaldatud piire ei ole mõeldud jalakäijate tõkestamiseks.
f) Kui maantee sõiduradasid eraldaval piirdel on katkestus, tohib jalakäija teed ületada.
Palun tee enne jätkamist valik iga vastusevariandi kohta
a) Kui sõiduradasid eraldab eraldusriba, võib sõita kaugtuledega, kui eessõitjaid ei ole.
2/7
b) Kaugtulesid tohib kasutada alati, kui ees- või vastusõitjaid ei ole.
Kas 2+2 ja 2+1 maanteedel peab vastutulija korral kaugtuled ümber lülitama lähituledele?
Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 m ulatuses ja kui vastutulevast sõidukist ollakse sellisel kaugusel, et võidakse selle juhti pimestada.
Samuti tuleb kaugtuled välja lülitada, kui need hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit ja ka muudes olukordades, kui need võivad pimestada teist sõidukijuhti. Näiteks paremkurvis, kui vastu tuleb teine sõiduk. Kaugtuled ei tohi pimestada ka tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti.
Seega kui vastutulijat võidakse pimestada, tuleb tuled ümber lülitada lähituledele.
Mõnes kohas on 2+2 teedel eraldusriba ja suunavööndid on erineval kõrgusel, seal võib olla lõike, kus vastusõitva sõiduki juhti ei pimestata.
Ühest vastust ei ole, kuid lähtuda tuleb sellest, et kui vastusõitja annab märku, et tuled pimestavad, tuleb sellele reageerida. Seda ka juhul, kui autol on automaatsed kaugtuled või maatriks-tuled, mis peaksid ise oskama vastutulijaid pimestada võivad sektorid välja lülitada. Tehnika võib olla ekslik ja juht peab olema valmis igal ajahetkel ka automaatsetesse protsessidesse sekkuma.
c) Kaugtulesid tohib kasutada, kui tee ei ole valgustatud ja teisi sõidukijuhte ei pimestata.
e) 2+2 teelõigul võib sõita kaugtuledega, isegi kui vastutulijad vilgutamisega pimestamisest märku annavad.
d) Mõnel 2+2 teelõigul võib sõita kaugtuledega, kui see ei pimesta vastusõitjaid.
c) Vasakpoolsel sõidurajal võib sõita igal ajal.
Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi sõita äärmisele vasakpoolsele ehk vastassuunarajale.
Keskmist rada võib kasutada ainult möödasõiduks või ümberpõikeks ning seda tuleb kasutada ümberreastumiseks enne vasak- või tagasipööret.
Asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal ka siis, kui pärisuunalisi sõiduradasid on mitu. Arvestada tuleb ka sellega, et möödasõitmine ei ole vajalik kui eesliikujad liiguvad lubatud sõidukiirusega.
Vasakpoolsel pärisuunalisel sõidurajal kehtib ikkagi sama piirkiirus.
e) Vasakpoolsel sõidurajal võib tee olla kaetud sügavama lumega ja auto juhitavus võib kaduda.
d) Vasakpoolsel sõidurajal ehk möödasõidurajal tohib lubatud sõidukiirust ületada.
f) Vasakpoolsel sõidurajal võib olla teekattel jää isegi siis, kui parempoolsel seda ei ole.
b) Vasakpoolsel sõidurajal on hõredam liiklus ja selle teeolud võivad talvel olla oluliselt halvemad parempoolsest sõidurajast.
g) Sellisel maanteel võib sõita kiiremini, sest tee on lai.
a) Vasakpoolne pärisuunaline sõidurada on mõeldud ainult möödasõiduks või ümberpõikeks.
3/7
Millised väited 2+1 maantee vasakpoolse sõiduraja kohta on õiged?
d) 30 meetrit.
Turvaline pikivahe talvel asulavälisel teel lubatud sõidukiirusel on...
b) isegi mitu korda pikem kui suvisel ajal.
a) kuival teekattel sama pikk kui suvel.
Ohutu pikivahe libedaga on oluliselt pikem suvisest.
Lumisel ja libedal teel kulub 80 km/h tunnikiiruse juures peatumiseks umbes kolm sekundit ja
30 meetrit rohkem kui suvel. 30 meetrit on umbes sama palju kui 7 suurt maasturit või 18 keskmise pikkusega kena eesti naist teel lamamas.
Liiklusseaduse järgi peab asulasisesel teel aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit.
Talvel tuleb sõltuvalt teeoludest hoida seda oluliselt pikemana. Kuue sekundi pikkune pikivahe on normaaltingimustel reeglina turvaline, aga jäisel ja lumisel teel ei pruugi see olla piisav.
Talvel tuleb meeles pidada, et isegi kui teekate on kuiv ja puhas, siis on pidurdusteekond ikkagi suvisest pikem.
Tunne oma auto käitumist ja harjuta libedasõitu, lisaks vaata pikivahe kohta juurde siit: https://www.accelerista.com/eluviis/soovitame/
punane-sekund-pikivahe/
c) kolm autopikkust.
5/7
e) sõltuvalt teeoludest, aga vähemalt 6 sekundit.
b) Kohas, kus 70 km/h liikunud auto on äkkpidurdusel peatunud, liigud sina veel 60 km/h.
a) Pidurdusteekond peatumiseni on ca 87 meetrit.
Kõik eelnimetatud väited on õiged.Talvine pidurdusteekond sõltub väga paljudest asjaoludest. Isegi korras autoga ja korralike rehvidega erineb see oluliselt suvisest pidurdusteekonnast.
Vaata rohkem informatsiooni Maanteeameti
videost, kus erinevaid pidurdusteekonna variante järgi prooviti:
c) Kiiruselt 100 km/h pidurdades on pidurdusteekond 102 m.
6/7
Olukord on äkkpidurdus kiiruselt 90 km/h. Tee on madala
seisunditasemega ja kaetud lumega. Sõiduauto on
tehniliselt igati korras ja rehvid on väga korralikud.
Millised väited on pidurdava sõiduki juhi vaates õiged?
d) Pidurdusteekond sõltub sõidukiirusest ja teekatte seisundist. Erinevused võivad olla kordades.
c) Udutuled aitavad mul pimeda ajal paremini teed näha.
Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled.
Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. Asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled.
Asulatee vasakul teepoolel peatatud sõidukil ei tohi põleda ka lähituled.
Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Eesmisi udutulesid võib kasutada lähitulede asemel.
Meeles tuleb pidada aga seda, et udutulede poolt tekitatud tugevam valgus ei aita paremini näha pimeda ajal ja hea nähtavuse korral - auto ette tekib küll paremini valgustatud laik, kuid tugevama valgustusega ala on maanteekiiruse jaoks liiga lähedal ning võib hoopis takistada kaugemale nägemist, sest silmad harjuvad tugevama valgusega.
Maanteekiirusel on udutuled head ainult teistele juhtidele nähtavamaks muutumiseks, juhile endale kasu pole, sest kui takistus jõuab udutule tulevihku, on auto peatumisteekond igal juhul pikem kui distants takistuseni.
b) Udutuled teevad mind halva nähtavuse korral teistele paremini nähtavaks.
d) Udutuled aitavad väga piiratud nähtavuse korral paremini teed näha.
f) Udutulede abiga paranenud nähtavus on näiline.
Vaata tulemusi
g) Udutulede valgusvihk on liiga lühike, selleks et maanteel kasu tuua.
7/7
a) Udutuled võivad pimestada vastutuleva sõiduki juhti.
Millised väited on õiged asulavälisel teel esimeste udutulede kasutamise kohta pimeda ajal?
e) Udutulede abiga märkan aegsasti tee pervel valitsevaid ohtusid.
a) Lubatud piirkiirus on sellel lõigul alati turvaline.
g) Aeglasem juht peab jälgima selja taga toimuvat ja vajadusel sinna kogunenud kiiremad juhid mööda laskma.
Millised väited asulavälisel teel lubatud piirkiiruse kohta on õiged?
e) Piirkiirus on suurim lubatud sõidukiirus seda tüüpi teel ja sellises kohas, mitte kohustuslik kiirus.
h) Kuival teekattel võib talvel sõita sama kiiresti kui suvel.
c) Lubatud piirkiirus ei arvesta alati muutuvate teeoludega.
Iga juht peab sõitma piirkiirust ületamata kiirusega, mis vastab tema sõiduoskustele, teeoludele, ilmale ja sõiduki võimetele.
Lubatud piirkiirus on maksimum, millega sellel teel sõita tohib, kuid kellelgi ei ole kohustust nii kiiresti sõita, kui tingimused seda ei võimalda.
Arvestama peab sedagi, et lubatud piirkiirus on teelõigule määratud normaaltingimustes. Talvisel ajal libeduse korral ning halbade ilmastikuolude korral ei pruugi piirkiirus olla alati turvaline valik.
Juht peab kohandama sõidkiiruse vastavaks oludega, mitte ajama taga maksimaalset lubatut.
Tähtis on meeles pidada, et isegi väga hea ilma korral ei ole rehvide ja teekatte haarduvus talveperioodil sama, mis suvel.
d) Talvisel ajal on üldine keskmine sõidukiirus madalam ja sõiduks tuleb valida rohkem aega.
f) Juht peab sõitma piirkiirust ületamata kiirusega, mis vastab tema sõiduoskustele, teeoludele ja sõiduki võimetele.
b) Kui liiklusmärk lubab, pean saama sõita sellel näidatud kiirusega.
4/7
Sinu tulemus on
Lõpp!
Algusesse
0/41
0%